Minu elu KÕIGE parem aasta!

Palusime oma vahetusaastat äsja alustanud Kenil jagada meiega esmamuljeid. Ehk saad ka Sina sellest innustust oma teekonda laias maailmas alustada! :) 

Nüüd on minek!

Minu elu kõige parem aasta on alanud! Aasta, kus sa saad elada oma unistuste elu, leida sõpru terveks eluks ja kogeda midagi hoopis teistsugust. Selles blogipostituses keskenduksin eelkõige kohalejõudmisele ja esimestele muljetele.

Kuigi minu vahetusaasta Ameerika Ühendriikides on alles alguses ja olen siin viibinud siin natukene üle nädala, olen siiski kogenud juba esimesi emotsioone, millest ma hakkangi rääkima.

Ma tean, et enamus, kes soovivad saada vahetusõpilaseks, mõtlevad lahkumisele. Kas ma suudan seda teha? Kas see on seda väärt? Lihtne vastus on: kui sa soovid saada vahetusõpilaseks ja kogeda oma elu kõige lahedamat aastat, siis JAH! Sa suudad seda! Kuigi lennujaamas perele ja sõpradele “Tšau” ütlemine on üks raskemaid asju mida mina kogenud olen, kuid tuleb mõelda positiivselt, ja kujutleda endale ette seda seiklusterohket ja fun’i aastat, mis sind ees ootab sihtkohta jõudes ja host-pere esimest korda nähes. Kui sa oled jõudnud juba turvakontrollist läbi ja istute kõikide vahetusõpilastega koos ja ootate oma lennuki väljumist, siis te tunnete, kuidas te kõik sulandute üheks suureks pereks (kui te seda juba teinud ei ole) - hoiate omavahel kokku ja üritate nende viimaste tundide jooksul, mis teil jäänud on teha kõike põnevat, et tekitada endale juba esimesed mälestused, mis jäävad teile terveks eluks.

Kohale jõudes kohtute te YFU isikuga, kes on teil lennujaamas vastas või siis host-perega. Minul oli vastas kohe host-isa ja -vend. Uskuge mind, kui te lõpuks jõuate kohale, siis te tunnete, kui väsinud saab üks inimene olla, kõik selle lahkumise, pikkade lendude ja ootamiste tõttu. Oma uude koju sõites host-perega on ainuke asi millele sa mõtled oma pehme voodi, soe dušš ja hea söök. Esimesel õhtul oleme me kõik väga väsinud ja tahame magada ära terve maailma uned, et tunda end jälle inimesena, kuid see kõik on üle-väsimusest ja ootusärevusest. 

Jah, ütlen ausalt, järgmisel hommikul või päeval, kui sa oled ennast välja maganud, on sul miljon mõtet peas: kas ma julgen minna alla nendega rääkima, kas ma peaksin koju helistama ja ütlema, et minuga on kõik korras, tahaksin ma süüa või tahan ma hoopis minna pesema jne. Sellel hetkel tuleb lihtsalt julgus kokku võtta (kui sa pole seda juba teinud) minna pere juurde, muljetada ja küsida ära enda esimesed küsimused, mis sul kohale jõudes tekkinud on. Usu mind, karta pole mõtet, sest host-pere teab, et see kõik võib olla õpilase jaoks veidi kohatu.

Ken veedab aasta Virginia osariigis.

Esimesed päevad on kindlasti raskemad, kuna sa võid igatseda kodu, pere, sõpru, ajavahe võib mõjutada sinu magamist ja tekkida võib ka kultuurišokk. Siis tuleb end jällegi kokku võtta ja asuda tegutsema. Ausalt öeldes sooviksin ma, et oskaksin kirjutada esimeste sõprade leidmisest, aga ma seda tõesti teha ei oska. Kuna minul endal on host-vend, kes on samuti vahetusõpilane, aga olnud siin 2 nädalat kauem kui mina, siis on ta leidnud endale sõbrad ja mind võeti väga kergelt omaks. Sain endale sõbrad juba esimesel päeval.

Natukene ka tujust ja tujude muutumisest.. Kohale jõudes, olin ma väga väsinud, kuid seda seetõttu, et polnud maganud vähemalt 40h - see mõjutas kindlasti mu tuju, mis oli sellel hetkel üheltpoolt väga õnnelik, kuid samas väga kurb, et ma pidin lahkuma Eestist nii kaugele. Välja puhates oli tuju juba mitmeid kordi parem ja ei olnud peal mingit musta masendust vms. Kuni tänaseni, on kõik olnud suurepärane ja loodan, et terve see aasta tuleb sama hea, nagu on olnud selle algus.

See postitus on lihtsalt väga-väga kiire kokkuvõte, mis sisaldab kõige tähtsamat. Kindlasti loe vahetusõpilaste blogisid ning saad teada veelgi täpsemalt kultuurišokist, esimestest kohtumistest sõpradega, perega ja paljugi muud.

Ken Põldis

www.ken-usas.blogspot.com

Vahetusõpilane USAs 2014/15

Lugu ülejooksikust ehk kuidas ma ühel ägedaimal YFU üritusel osalesin!

August on YFU kalendris alati olnud töine ja tohutult põnev kuu, sest Eestisse saabub uus lend vahetusõpilasi, kes oma vahetusaasta siin on otsustanud veeta. Ma olen YFUga seotud juba aastast 2009, kuid siiamaani ei olnud ma osalenud peaaegu ühelgi sissetulevatele õpilastele (SÕPidele) mõeldud üritusel. Miks? Sest ma arvasin alati, et palju põnevam on tegeleda väljaminevate õpilastega, korraldada tuure, valimispäevi, infotunde ja muud säärast. Nüüd viimasele viiele aastale tagasi vaadates jäin ma ilma ühest väga suurest ja tähtsast YFU osast. Aga räägime nüüd asjast.

Teekonda alustavad vahetusõpilased.

15. augustil pakkisime tiimiga asjad kokku ja sõitsime Kurtnasse, kus toimus AAS ehk aastaalgusseminar. Pärast pikki ettevalmistusi olime järgmisel päeval valmis õpilasi vastu võtma. Mul ei lähe vist kunagi meelest ära, kui äge tunne oli lõpuks neid pilte, mis YFU kontoris seinal seisid, ka päris elus näha. Minu esimene mõte: „NAD ON KÕIK NIIII ÄGEDAD!“

Minu roll AASal oli õpetada sakslastele saksa keeles eesti keelt. Tundub üsna hirmus ja olgem ausad, mul oli ikka üsna suur närv alguses sees. Niipea kui oma gruppi nägin, kadus aga närv koheselt, sest nagu ma ka enne ütlesin – nad on kõik nii ägedad! Parim hetk keeleõpetajana oli minu jaoks neljandal tunnil, kui palusin õpilastel endast eesti keeles nii palju kirjutada, kui nad oskavad ja mulle anti tagasi A4-suurused lehed, mis olid mõlemalt poolt täis kirjutatud. Uskumatu, eks? Ja ka hiljem keeleteste parandades ei oleks ma kunagi osanud arvata, et ma mitte ühtegi kriipsu mõnele tööle tegema ei pea.

Lisaks keeletundidele osalesid õpilased ka töötubades, kus neile Eestist, meie koolisüsteemist, perest, vabast ajast ja muust sellisest räägiti. Töötubade vahel toimus mängude turniir, mis kõikidele väga meeldis ja loomulikult ei jäänud tegemata ka ööhäire, kus õpilased uniste nägudega aardeid jahtisid. Me kartsime tiimiga, et õpilased saavad väga kurjaks ja isegi jutt, et nad peavad vahetusaastal ootamatusteks, nagu näiteks aaretejaht kell kaks öösel,  valmis olema ei paranda olukorda, kuid juhtus hoopis see, et õpilased tulid keset ööd meie juurde ja ütlesid naerul nägudega „this was such a fun game!“.

AASa läbi viinud vabatahtlike meeskond.

Üks AASa kõrghetki oli kindlasti see, kui õpilased lõpuks 20. augustil oma peredega kokku said, neile eesti keeles laulu laulsid ja kallistades nende juurde jooksid. Silmad olid märjad nii õpilastel, peredel kui ka tiimil ja sellel hetkel olin ma tohutult kade kõikide vahetusperede peale, kes endale õpilase võtsid. Tahtsin olla nagu väike laps, jalgu vastu maad trampida ja karjuda „tahan kaaaaaa“! Lohutan ennast vaid sellega, et küll see aeg kord tuleb, mil minagi ärevalt oma õpilast ootan.

Mul on tohutult hea meel, et mul oli võimalus taaskord YFUs midagi uut proovida ja sellisel uskumatult toredal üritusel osaleda. Kindlasti ei oleks see aeg olnud nii tore ilma imelise tiimita Malle Kolgi ja Johanna Viigiga eesotsas, niiet suured aitähhid teile veelkord! Ma loodan, et see blogipostitus on väikeseks inspiratsiooniks ka nendele vabatahtlikele, kes tunnevad, et nad on väsinud oma senisest YFU suunast ja tahavad midagi uut proovida. Uskuge mind – selleks pole kunagi liiga hilja!

Aile Arro (aktiivne vabatahtlik; vahetusõpilane Saksamaal 2009/2010)

YFU Suvepäevad 2014

 

Juba viiendat suve on YFU vabatahtlikud kogunenud selleks, et veeta ühiselt aega, õppida tundma teisi, kes YFUs lühemat või pikemat aega tegutsenud on ja lihtsalt nautida ilusat ilma. Kuidagi on YFU-l alati ilmaga Suvepäevadel vedanud. Alates 20. juubelist on Suvepäevadel ka erilisem tähendus. Nimelt tunnustatakse siis aasta tublimaid vabatahtlikke, kes hooaja jooksul märkimisväärselt YFU-sse on panustanud.

Sellel aastal toimusid Suvepäevad 9. augustil Padisel, Kallaste talus, looduskaunis kohas. Kohal oli nii neid, kes just vahetusaastalt tagasi tulid, kogenumaid vabatahtlikke, kui ka peresid väiksemate ja suuremate lastega, kokku 93 inimest. Kõige pisematele tuli külla Pipi, kelle õhupalliloomad, näomaalingud ja mängud suurt elevust tekitasid. Teised said osa võtta vaheldusrikkast programmist. Turismitalu maa-aladel korraldati suur seiklusmäng, kus tuli ära arvata üsna mitu mõistatust, kuni viimase lõpliku mõistatuseni jõuti. Samal ajal algas Anneli Ohvrili workshop, kus räägiti kilekottide kahjulikkusest loodusele ja ka meile endale ning selgitati ka näiteks biolaguneva kilekoti tagatausta. 

Peale seda saime katsetada furoshiki tehnikat rätiku peal, mis on jaapani sidumistehnika. Anneli näitas erinevaid viise kuidas rätikust teha põnevaid eriilmelisi kotte. Kes aga soovis meisterdada ja veelgi uusi oskusi saada, võis õppida ära kinkekottide tegemise. Materjalideks kasutasime meie oma YFU eelmise hooaja ajakirju ja andsime neile uue kasutusviisi.

Vabatahtlike tunnustamiseks viisime läbi ka Aasta Vabatahtliku tseremoonia, kus anti tiitlid üle kõige tublimatele vabatahtlikele. Anti välja erinevaid tiitleid, mis on seotud erinevate valdkondadega YFU vabatahtlike töös. Kõige olulisem tiitel oli Aasta Vabatahtliku oma, mille sai vabatahtlik, kes aasta jooksul uskumatult paljudes üritustes osa võttis ja korraldada aitas ning lõpuks veel peakorraldajaks ja koordinaatoriks hakkas. Aasta Vabatahtliku tiitli üheks osaks on rändkohver, mille sees peitub päevik, kuhu võitja tarkuseteri ja mõtteid tulevastelele Aasta Vabatahtlikele kirja saab panna.

Palju õnne veelkord kõikidele tiitlisaajatele! YFU tänab südamest:

Aasta Vabatahtlik - Johanna Viik
Aasta Päästja - Riina Tallo
Aasta Uustulnuk - Piret Kamber
Aasta Särasilm - Mark Basalõga
Aasta Messias - Kadri Oviir
Aasta Valija - Liisa Pohlak
Aasta Lapsevõtja - perekond Pärn/Olesk
Aasta Tugiisik - Kadri Parmakson
Aasta Vidin - Heliis Nemsitsveridze
Aasta Pereleidja - Maire Luud
Aasta Kodukäija - Anu Land

Lisaks tänab YFU inimesi, kes meiega on olnud pikka aega ja kes on panustanud just siis kui meil on vaja, olgu see IT valdkond, eesti keel või Virumaa pered!

Kristi Saks on seisnud hea YFU õigekirja eest.
Urmas Undusk on lahendanud meile võimatuna näivad IT väljakutsed.
Lea Kullerkupp on toonud Virumaa YFU kaardile.
Aitäh teile!

Peakorraldajana olen tänulik kõikidele, kes Suvepäevade korradamisesse oma panuse andsid ja aitasid sellest päevast ühe suurepärase ürituse teha! Samuti tänan kõiki, kes Suvepäevadel osalesid ja kelle tõttu see just nii tore üritus oli!

Pilte suvepäevadest saab näha: https://www.flickr.com/photos/yfuestonia/sets/72157646421213825/

Alice Kääramees, Suvepäevade peakorraldaja