Kõik algas ühel kõledal
märtsikuu öösel, kui Henri ja Airika suundusid Tallinna lennujaama poole, et
alustada reisi Serbia pealinna Belgradi. Etteruttavalt, siis kohalikud
nimetavad enda linna Belograd´eks. Salamisi soovisime, et meid õnnistatakse
koha peal ilusa kevadise ilmaga, kuid ilmateade rääkis seekord tõtt. Terve
nädal oli vihmane, tuuline ja vaevu vedas päeval +6 kraadi välja. Uskumatu aga
olime lõpuks õnnelikud ilma üle. Kümne tunnised koolituspäevad ja kevadine
päike ei ole just kõige parem kooslus teadmiste omandamiseks.
Osalejaid on kokku 19 tervelt
9st erinevast riigist. Suureks üllatuseks moodustasid suurema osa just nooremad
ja väiksema kogemuste pagasiga vabatahtlikud, aga olenemata ennatlikust
hirmust, osutus see pigem positiivseks. Tulenevalt sellest, et osalejaid oli
päris palju olid ka arendusplaanid erinevad. Mõningad alustavad täitsa 0-st ja
hakkavad tegelema alles vabatahtlike värbamisega. Teised keskenduvad paremale
turundusele ning kolmas grupp üritab olemasolevaid vabatahtlikke paremini
koordineerida ehk rõhuvad juba kvaliteedile. Sinna kolmandasse gruppi kuulusime
ka meie, Eesti YFU oma projektiga.
Kokkuvõtvalt võib öelda, et
koolitus oli väga kasulik ning YFU Eestist ja eesti vabatahtlikest peetakse
rahvusvahelisel tasandil väga lugu, mis on meeletult tore ja ühtlasi suur
kompliment. Jäägem aga ikka tagasihoidlikuks ja oleme valmis teiste kogemustest
õppima.
Hvala (Thank You)!
* ArkaBarka oli meie motelli nimi, mis asus Doonau jõel ja rastimo zajendo tähendab serbia keeles Let´s Grow Together.