Vahetusaasta on hoos nii väljaläinud
õpilastele laias maailmas, kui sissetulnutele armas Eestis. Eesti keel on juba
natukene selge, leitud esimesed sõbrad, peredes sisseelatud - oktoobri alguses
on aeg igaaastaseks SÕP/VAP sügiseseks piknikuks, mis sel aastal toimus 11.oktoobril
paralleelselt nii Tartus kui ka Tallinnas.
Kokkusaamise hommikul Tartu kontoris
ettevalmistusi tehes oli ärevus sees. Suur oli soov kuulda peredelt kui ka
õpilastelt, mida on kahe siinveedetud kuuga korda saadetud. Ma ei aimanud, et
juba tunni pärast on seesama vaikne kontor täidetud õpilaste rõõmsate kilgete
ja katsetega eesti keelt purssida.
Õed-vennad veetsid toreda pärastlõuna
muuseumides - Tallinnas käidi KUMUs, Tartus linnamuuseumis põnevaid legende
kuulmas. Emadele-isadele toimusid juturingid kogenud YFUkate juhtimisel.
Arutati nii rõõme kui muresid, mida õpilased ja pered läbi elavad. Saadi
väärtuslikku nõu ja julgustati aina enam kodudes kasutama eesti keelt. Õpilased
rääkisid enda elust-olust tublidele vabatahtlikele. Sai palju nalja. Mõne
õpilase hobidest kuuldes, tekkis tunne, et vahetusõpilane on maailma parim
ajaplaneerija ja kohaneja: leitakse aega käia kung fu trennides, kudumisklubis, keraamikas, õpilasesinduses,
ratsutamas, hip-hop tantsus ja ujumas,
rääkimata Eesti puhul traditsioonilisest rahvatantsust ning laulukoorist.
Kiideti taevani Eesti kööki. Kui aasta
alguse seminaril tundus puder võõras ja hapukoor kummaline, siis nüüd pole
paremat toitu kui must leib ja kohuke. Siiski imestavad jätkuvalt õpilased
eestlaste veidra kombe üle kõik koos alasti kuuma kätte higistama minna ja
tagatipuks üksteist vitstega peksta (saunas käia). Õpilaste lemmikuteks eesti
keelseteks sõnadeks on „küpsis“ ja „raba“.
Tartus käidi peale juturingide lõppu
raekoja platsil YFUle iseloomulikke energizereid
tegemas. Tantsiti, lauldi ja ennekõike ehmatati turiste. Õpilased tegid
„enekaid“ ja lobisesid õhtustest plaanidest- taaskord kinnistus tõsiasi, et
vahetusõpilane pole mingi turist, ta elab siin J!
Heliis
Nemsitsveridze (2012/2013)