Kes on YFU Eesti
endised vahetusõpilased ja millega nad tegelevad? Kuhu on nad tänaseks
päevaks jõudnud ning kuidas on vahetusprogrammis osalemise kogemus neid elus
edasi aidanud? Need on küsimused, millele otsisime vastuseid endiste
vahetusõpilaste seas läbi viidud küsitluse kaudu. Loe lähemalt, mida me teada saime.
Küsitlusele vastas 188
YFU endist vahetusõpilast,
enamike vanus jäi vahemikku 17-35. Vastanute hulgas oli nii praeguseid kui ka
endisi YFU vabatahtlikke, aga ka neid, kellel YFUga seotus pärast vahetusaastat
üldse puudub. Nagu YFUs ikka, on lõviosa vahetusõpilasi naised, nii oli ka
vastanute hulgas 84% naisi ja 16% mehi. Kõige enam oli käidud vahetusaastal kas
Saksamaal, USAs, Hollandis, Taanis või Šveitsis.
Tihtipeale arvatakse
ennatlikult, et minnes noore vahetusõpilasena laia maailma, kipuvad noored
sinna jääma ega leia enam tagasiteed kodumaale.
Meie küsitluse tulemused näitasid aga teistsugust tendentsi. 188st vastanust
elab hetkel ajutiselt või alaliselt välismaal 41 endist yfukat (22%). Suurem osa neist ei tea, kui kauaks
jäädakse või arvab, et eemal ollakse ajutiselt ning kõigest 9 inimest
märkis, et elab püsivalt Eestist eemal.
Üllataval kombel ei lähe mitte kõik endised
vahetusõpilased teistkordselt pikemaks ajaks (st alates mõnest kuust) välismaale,
vaid see esineb natuke rohkem kui pooltel juhtudel (~60%). Eestis elavatest
vastanutest ei ole 51% pärast vahetusaastat pikemalt ära olnud.
Miks ollakse
teistkordselt välismaal? Kõige enam elatakse välisriigis ülikoolis õppimise või töötamise eesmärgil.
Kõige rohkem õpitakse nt Hollandis, Taanis, USAs, Saksamaal või Suurbritannias.
Vähem ollakse ära vabatahtlikuna, praktikal või niisama reisimas üle maailma,
alates Euroopast kuni Aasia ning Austraalia ja Okeaaniani.
Täna õpivad YFU Eesti
endised vahetusõpilased kõige enam ärikorraldust ja majandust ning
võõrkeeli, samuti pedagoogikat, kasvatusteadusi, meditsiini, meediat ja
kommunikatsiooni.
Täna töötatakse
kõige enam teenindusvaldkonnas, kommunikatsiooni- ja IT valdkonnas, avalikus
sektoris ja turisminduses. Töötatakse suuresti erinevatel juhtivatel
positsioonidel nagu ettevõtja, turundus- ja kommunikatsioonijuht, müügi-,
arendus-, projekti- või koolitusjuht, samuti õpetajate ja kasvatajatena (ka oma
valdkonna juhid), klienditeenindajatena ning spetsialistide ja konsultantidena.
Keeleoskusega
saavad yfukad hiilata. Vastanutest koguni 66% räägib vähemalt kolme või enamat võõrkeelt
ning 94% vähemalt kahte võõrkeelt. Levinumad keeled, mida vallatakse, on
inglise, vene ja saksa keel, hispaania, prantsuse ja soome keel; vähem, aga
arvestatavalt ka hollandi, taani, norra, rootsi ja ungari keelt.
foto: Saale Kaubi (USA 2013/14)
Endised vahetusõpilased hindavad kõige enam vahetusaastalt
ja vabatahtliku töö kogemusest saadud järgmisi oskusi ja omadusi: iseseisvus, kohanemisvõime, avatus ja
võõrkeelteoskus, seejärel julgus, enesekindlus, suhtlemisoskus ning
sallivus ja empaatiavõime. 83%
vastanutest peab YFU vahetusaasta ja vabatahtliku töö kogemuse mõju oma
edasisele töö- ja elukäigule ning valikutele suureks või väga suureks. Kõige
enam tuuakse veel välja positiivset mõju eriala, kooli ja karjääri valikule,
oma kutsumuse leidmisele, isiksuse arengule, enda tundmaõppimisele ja
väärtushinnangute muutumisele ning töökoha leidmisele tänu YFU kogemusele.
Need positiivsed ja sügavad mõjud edasisele kaaluvad üles kõiksugu raskused ja
probleemid, mida vahetusaasta endas samuti kätkeb. Ilmselt on just needsamad
võimalikud takistused üheks põhjuseks, tänu millele on võimalik jõuda kaugemale
ja kõrgemale.
Sellest tulenevalt on
YFU seisukohal, et noored, kes varajases eas kogevad piiritagust elu,
naasevad kodumaale, teades, et mujal ei ole parem ega halvem, ja väärtustavad
tänu sellele siinset elu rohkem kui varem. Ei maksa karta, et tublid noored
varajase väliskogemuse tõttu Eestist alatiseks välja lendavad, pigem vastupidi
– nad tulevad tagasi, taskus hindamatud kogemused.
foto: Kristjan Jürgenson (Ecuador 2013/14)