 |
| Jascha ja Edgar tööhoos |
Millal said Sina viimati paberil jõulukaardi, selle päris kaardi, mis potsatas Su postkasti või mille keegi salamisi Su kotti libistas? Aga millal ise viimase meisterdasid?
YFUl on kombeks pühade ajal pidada meeles neid, kes aasta vältel kalliks saanud. Paber ja pliiats ja natuke liimi. Ei ole tarvis palju teksti, et öelda palju. Ei ole tarvis uhket kaarti, et olla tähtsam. Isetehtud kaardi sisse saab liimida nii soojad soovid kui tänulikud sõnad.
Detsembri algusega algab kõik see, mida 11 kuud on oodatud: mandariinid, piparkoogid, praekapsas, kingiootus ja lumi. Seda viimast ei saa hästi küll kontrollida, kuid lootus püsib alati. Aeg liigub omas rütmis ning pimeduse vastu võideldakse helkurite, küünalde ja jõulutuledega. Käes on see aeg, mil pühade vabad päevad täituvad sugulaste külastamise ning üheskoos kvaliteetaja veetmisega. Jõuluaja kingihullusega kaasa minemise asemel on olulisem aeg maha võtta ning lihtsalt olla. Olla olemas iseenda ning oma perekonna ja sõprade jaoks.
 |
| Jascha ja Edgar tööhoos |
Mis saaks olla veel parem? Võib olla see, et lastele rohkem tähelepanu pöörata ja ka enda sees see laps taas üles leida, sest lapsed tunduvad nii paberist kaartidest kui jõuludest teadvat rohkem kui kõik täiskasvanud kokku.
Nende jutt, milline on jõuluvana ja kuidas päkapikud jõuavad igale poole, on lõputu. Kas pole siis vahva, kasvõi ainult jõulude ajal, koos nendega uskuda, et jõuluvanal on olemas võlupulber, millega ta saab end väikseks muuta, et korstnasse mahtuda või et põhjapõdrad lendavad. Kindlasti on paberist kaardid, kuhu head soovid, ükskõik kui ilusa või mitte nii ilusa käekirjaga, käsitsi peale kirjutatud, väärtuslik osa sellest imelisest jõuluajast.
Seega, YFU kutsub kõiki üles võtma see hetk, et koos perega ühise laua taha maha istuda ja koos kaarte meisterdada. Kogu protsessi võlu peitub tegevuses endas ning alustuseks piisab kasvõi väikesest valgest lumehelbest …
talveootuses YFU pere