Jõulud
ja uue aasta vastuvõtmine on nüüd läbi ning on aeg teha kokkuvõtteid. Serbiast pärit
vahetusõpilane Maja räägib jõulu- ja
uusaasta traditsioonidest Serbias ja Eestis – erinevustust, sarnasustest ja
kõigest muust olulisest.
Jõululaud Serbias
Serbias
on suurem osa elanikkonnast õigeusklikud. Kuna õigeusklikud kasutavad Juliuse
kalendrit, tähistatakse jõule 7. jaanuaril. Paar nädalat enne seda paastutakse:
keelatud on loomsete produktide (munad, liha- ja piimatooted) söömine ning
lubatud on vaid kala. Tänapäeval siiski ei ole selle traditsiooni järgimine
kohustuslik, kuna korralikult söömata on keeruline käia tööl ja kolis.
Päev
enne jõule süüakse väga vähe ja tegeletakse jõululõuna valmistamisega. Enne
jõulupäeva valmistatakse „badnjaki“, mis koosneb kuivatatud tammeokstest, maisist ning
kuivatatud nisust. Seda säilitatakse laua all kuni jõulupäevani, mil „badnjakid“
põletatakse kirikute ees üle Serbia. Jõuluhommikul minnakse kirikusse
liturgiale ning seejärel on istutakse perega sööma. Tarbitakse Serbia toitu
nagu sarma, prebranac, podvarak, pita ning magusaid asju nagu orasnice,
vanilice ja suured koogid (väga kalorirohked aga väga maitsvad). Eesti
jõulutoit on mõnes mõttes sarnane aga ka erinev. Samamoodi nagu Serbias süüakse
kartuleid ja liha aga lisaks sellele ka verivorste, hapukapsast ja magustoiduna
piparkooke.
Maja jõulud Eestis
Serbias
tähistasin jõule oma vanemate, vanavanemate, onu ja koeraga. Nagu igal pool
mujal on laud toidu all lookas aga erinevalt teistest riikidest ei saa me
kingitusi. Need saame me uue aasta õhtul, mil kingitused kogutakse jõulupuu
alla. Me saame nad kätte ilma Jõuluvanale luuletust lugemata. Jõuluvanale
luuletuste lugemise traditsioon üllatas mind Eestis, ent samas on see ka hea,
kuna siis on lapsed motiveeritud luuletusi õppima. Tänapäeval on sarnane komme
tekkimas ka Serbias: Jõuluvana kutsutakse firmade jõulupidudele ja töötajate
lapsed saavad kingitusi.
Vana-aasta õhtul valmistatakse samuti pidulik lõuna, peale mida jäävad vanemad
enamasti koju või lähevad restorani ning noored lähevad peole. On ka eraldi õigeusu
uusaasta 11. jaanuaril, mil kõik on nagu tavaliselt välja arvatud see, et
noored tähistavad seda kas kodus pidusid korraldades või klubides.
Jõulukaunistused
nagu advendipärg või –kalender ei ole väga populaarsed. Aga see ei olegi
oluline: igal pool üle maailma on jõulud aeg, mis veedetakse perega, andestuse
ja headuse aeg, uute alguste ja enesetäienduse aeg; aeg, mis on täidetud
armastuse, õrnusega ja hoolega.
PS.
Vahel on meil ka lund! HAA!
Maja
Simišić, vahetusõpilane Eestis 14/15 (Serbia, Belgrad)