Kui mina juuni lõpus oma vahetusaastalt
tagasi jõudsin, tekkis kohe küsimus – mis edasi? Vahetusaasta sai küll
ametlikult läbi, kuid lihtsalt endise elu juurde tagasi pöörduda ju ka ei taha,
ei saakski. Aasta välismaal oli niivõrd suurepärane, et tahaks seda igal
võimalikul moel pikendada. Parim mõte, kuidas seda teha, oli hakata
vabatahtlikuks YFUs. Kõigi minusuguste
uute vabatahtlike (jubinate) koolitamiseks ja suunamiseks toimus 30.-31.
augustil Kehtnas esimest korda Jubina Workshop (Jubina WS). Mina võin ürituse
kohta öelda ainult seda – SUPER AWESOME!
Algas päev üsna vara. Kui teised
minuvanused võtavad sellel ajal veel oma suvest viimast ja magavad lõunani,
siis meie, jubinad, pidime juba poole kümneks ennast Balti jaama kohale ajama,
et rongi peale astuda. Peale seda ootasid meid peatuses tiimiliikmete autod.
Ööbimiskohta jõudnud yfukate esimene küsimus oli loomulikult: „Mil
Kõhud täis söödud, kuulasid jubinad,
kuidas juba kogenud vabatahtlikud tarka juttu rääkisid. Põhiliselt tutvustati
meile kõiki YFUs toimuvaid üritusi ja muid tegemisi, milles saaksime ise kaasa
lüüa. Hiljem tuli uutel vabatahtlikel uurida YFU Eesti konkurentide kohta ja
koos jõudsime poliitkorrektsele järeldusele, et kuigi on olemas veel mitu
õpilasvahetusprogrammi, on YFU siiski kõigist peajagu üle, seda näitab ka
järjest kasvav nii välja- kui sissetulevate õpilaste arv.
Õhtupoolikul toimus aarete jaht, kus
pidime tõlkima pokude keelt ja lahendama selles keeles kirja pandud ülesandeid.
Kõige lõbusam oli mõelda regilaule tiimarite (ürituse korraldajate) Malle,
Mariini ja Johanna ülistuseks ning pärast kõigi teiste omi kuulata. Õhtu nael
oli muidugi küpsisetort, mille superlahedatest vabatahtlikest koosnev tiim oli
meisterdanud (YFUs on toit siiski põhiline). Hiljem sai saunas istudes mängitud
väga yfulikke mänge, kus pidi laulma või loomahääli tegema, mille peale tekkis
küsimus, mida küll süütud möödakäijad mõtlema pidid, kui aknast sellised asjad
kostusid.
Pühapäeval toimus valimispäeva koolitus,
tänu millele saame kohe ka neid samu üritusi potentsiaalsetele
vahetusõpilastele ise läbi viima hakata. Peale seda tuli juba aeg sõita tagasi
Tallinnasse ja ühtlasi jätta hüvasti suvega, mis oli rohkesti täis kõiksugu
mõnusaid üritusi ja millele vaatavad kindlasti kõik yfukad tagasi kui väga
tegevusterohkele ja lõbusale ajale.
Mina ei suuda ikka ära imestada kõikide
vabatahtlike usinust, kes ikka ja jälle nii vahvate ürituste korraldamisega
hakkama saavad ja selle nii endile kui teistele megalõbusaks muudavad. Nüüd ei
jaksa ära oodata, millal juba ise esimest valimispäeva tegema minna, uusi
vahetusõpilasi näha ning neile sama toredaid üritusi korraldada saan. See saab
kindlasti olema üliäge!
Grete-Liis Paavo (Ecuador 2013/2014)
