Olen Alice ja YFUga seotud aastast 2009, mil läksin vahetusõpilaseks Saksamaale. Pärast seda hakkasin YFU vabatahtlikuks, kuid ainult minuga see ei piirdunud. YFU tegevustes hakkas osalema ka minu ema, Viive. Ema on YFUsse panustanud mind innustades, oma aega panustades ja YFU stipendiumifondi annetades.
Palusin oma emal mõtiskleda selle üle, mis on teda ajendanud YFUsse panustama. Toon edasi oma vestluse emaga, mis kulges tegelikult eesti viipekeeles.
Alice ja Viive Kääramees (YFU Eesti 20.juubelil, 2012)
Mina tean enda kohta, millal ja miks algas YFU teekond, aga kuidas algas sinu jaoks teekond YFUga?
Sa tulid ühel päeval koju ja teatasid, et tahad nüüd minna Austriasse vahetusõpilaseks. Minu esimene mõte oli, et kui sa väga tahad minna, siis seda pead sa saama. Ma ei teadnud üldse, mis on YFU ja vahetusaasta, kuid see tundus kohe väga põnev ja keeldumisest ei mõelnudki. Kuidas see üldse rahaliselt võimalikuks saab, selle peale mõtlesin alles hiljem. Pärast stipendiumivestlust sai sinu soovitud Austriast hoopiski Saksamaa.
Mida sa üldse tundsid, kui said teada, et vahetusaasta tegelikult nii palju maksab?
Mõtlesin, et olen küll üksikema ja vaegkuulja, kuid küll leiame selle raha. Rääkisid ka teistest võimalustest nagu toetajate leidmine ja YFU stipendiumid. Ütlesin, et elame näeme, kuid sisetunne ütles, et kuidagi peab ikka saama ja uskusin, et sa saad sellega hakkama. Olin väga üllatunud ja ääretult õnnelik, kui sain teada, et sa saidki stipendiumi, millele sa kandideerisid ja mille nimel vaeva nägid. See kattis ikka väga suure osa vahetusaasta maksumusest. Ülejäänud summa saime teiste toetajate/sugulastega kokku.
Kuidas on YFU mind muutnud sinu kui lapsevanema pilgu läbi?
Sain aru et see kogemus oli sinule väga kasulik ja see rikastas tohutult paljude teadmistega ning arendas ka tahtejõudu. Mäletan, et sa olid väga õnnelik, et saksa keele oskus oli oluliselt kõrgemal tasemel, kui see oleks olnud ainult Eestis õppides. Olid juurde saanud enesekindlust ja suure kogemustepagasi, sõbrad, kontaktid ja toreda pere. Arvan, et see oli väga põnev, et nägid kuidas elatakse ka teises riigis.
Sa oled sellest aastast ka YFU annetaja. Miks otsustasid hakata annetajaks?
Sest ma nägin, kui palju sa armastad YFUt ja armastad olla seal vabatahtlik. Otsustasingi hakata selle organisatsiooni toetajaks, mis sulle endale nii palju andnud on ja tahan anda võimaluse ning aidata ka kellelgi teisel oma unistus ellu viia. Minul endal oli väga hea meel, et sina said omal ajal stipendiumi, mis aitas sinu unistust täita. On oluline, et keegi teine, kes seda samamoodi tahab nagu sina omal ajal, saaks ka selle võimaluse.
Ka enne annetamist oled ju olnud YFUga vabatahtlikuna seotud. Mida sa veel teinud oled?
Minu jaoks oli väga põnev ka lihtsalt kontoris käia ja nende tegevustega kursis olla. Lahe oli näha kuidas Eestisse tulnud õpilased rääkisid eesti keelt. Põnev oli aidata YFUt jõulukaartide tegemisel ja kas või YFU märkide treimisel või vanadest YFU ajakirjadest kinkekottide meisterdamisel. Olen osalenud ka YFU suvepäevadel ja YFU 20ndal juubelil aitasin läbi viia viipekeele workshopi ja olin rõõmus, et teised olid väga uudishimulikud ja avatud. Sain isegi sakslastele saksa viipekeeles paar sõna selgeks õpetatud. Nägin suurel juubeli kokkutulekul, kuidas see suur maailm on kõik ühte kohta kokku saanud ning kuidas koos on nii erinevate kogemustega inimesed ja samas kuuluvad nad kõik ühte organisatsiooni.
Alice ja Viive viipekeele töötuba tegemas (YFU Eesti 20.juubel, 2012)
Alice Kääramees
Saksamaa 2009/10
YFU Eesti vabatahtlik aastast 2010